KOKKUVÕTE SEADUSE PUNTKIDEST, MIS PUUDUTAVAD RASEDAID, ALLA 3A VANUSTE NING PUUDEGA LASTE VANEMAID
TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS
§ 8. Ületunnitöö piiramine
(1) Ületunnitööle on keelatud rakendada:
1) rasedat;
2) alaealist;
3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
(2) Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab
täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada ületunnitööle üksnes tema
nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõikes 4
ettenähtud juhul.
§ 11. Töötamine õhtusel ja ööajal
(3) Ööajal on keelatud tööle rakendada:
1) rasedat;
2)
alaealist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 toodud juhul;
3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
(4) Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab
täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada tööle ööajal üksnes tema
nõusolekul.
(6) 13–14-aastast või
koolikohustuslikku töötajat võib tööandja
asukoha (elukoha)
tööinspektori loal loomingulise töötajana
kultuuri-, spordi- või
reklaamitegevuse alal tööle rakendada õhtusel ajal
kuni kella 20.00-ni
tingimusel, et nimetatud töö ei kahjusta töötaja
tervist, ohutust,
arengut, kõlblust ega takista osalemist
õppetöös.
(RK s 11.06.2002 jõust.14.07.2002 - RT
I 2002, 56, 347)
(7)
15–17-aastast töötajat, kes ei ole koolikohustuslik,
võib tööandja
asukoha (elukoha) tööinspektori loal loomingulise
töötajana kultuuri-,
spordi- või reklaamitegevuse alal tööle rakendada
ööajal kuni kella
23.00-ni või osalemisel etendusasutuste loomingulises tegevuses
ööajal
kuni kella 24.00-ni tingimusel, et nimetatud töö ei kahjusta
töötaja
tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist
õppetöös.
(RK s 11.06.2002 jõust.14.07.2002 - RT
I 2002, 56, 347)
§ 18. Vaheajad lapse toitmiseks
Isikule,
kes kasvatab alla poolteiseaastast last, antakse peale üldise
vaheaja
puhkamiseks ja einetamiseks lisavaheaegu lapse toitmiseks.
Käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisavaheaeg antakse iga kolme
tunni
järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe
või enama kuni
poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema
vähemalt üks tund.
Isiku soovil
liidetakse lapse toitmiseks ettenähtud vaheajad puhkamise ning
einetamise vaheajaga või lühendatakse
tööpäeva vastava ajavahemiku
võrra.
Vaheajad lapse toitmiseks
arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse
keskmine palk
riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu
sotsiaalministri kehtestatud korras.
§ 22. Töötaja töölerakendamine
puhkepäeval
Töötajat võib puhkepäeval tööle
rakendada tema nõusolekul, välja arvatud käesoleva
paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul.
Töötaja
on kohustatud tööandja korraldusel puhkepäeval
tööle tulema ajutiste
edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust
jõust tingitud vajaduse
korral.
(3) Puhkepäeval on keelatud tööle rakendada:
1)
rasedat;
2)
alaealist;
3) töötajat, kelle selline töölerakendamine on
keelatud arsti otsusega.
Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või
puudega last või hooldab täielikult
töövõimetut isikut, võib käesoleva
paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul puhkepäeval
tööle rakendada
üksnes tema nõusolekul.
§ 23. Puudega lapse vanema, eestkostja ja hooldaja
täiendav tasuline puhkepäev
Puudega lapse ühel vanematest, eestkostjal või
hooldajal, kellega on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse (> RT I 1995,
21, 323; 1996,
49, 953; 1997,
35, 538; 77,
1309; 2000,
33, 198)
§ 15 alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping, on
õigus saada
lapse kasvatamiseks üks lisapuhkepäev kuus, mille eest
tasutakse keskmise palga alusel riigieelarve vahenditest
Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud
korras.
EESTI VABARIIGI TÖÖLEPINGUSEADUS
§ 11. Lapsi kasvatavate isikute soodustused
Soodustused,
mis on paragrahvi 51 2.lõikes, paragrahvi 63 2.lõikes,
paragrahvis 67,
paragrahvi 79 2. lõikes ja paragrahvis 92 ette nähtud
naisele, kes
kasvatab lapsinvaliidi või alla kolmeaastast last, laienevad ka:
1) isikule, kes ilma emata kasvatab lapsinvaliidi või alla
kolmeaastast
last;
2)
alla kolmeaastase lapse eestkostjale;
3)
lapsinvaliidi eestkostjale või hooldajale.
§ 51. Töölähetus
(2)
Töölähetusse ei ole lubatud saata rasedat ja alaealist.
Naist, kes
kasvatab lapsinvaliidi või alla kolme aastast last, võib
saata
töölähetusse tema nõusolekul.
§ 63. Raseda töötingimuste
ajutine kergendamine või ajutine üleviimine teisele
tööle
(2)
Kui tööandja asukoha (elukoha) järgne
tööinspektor on tuvastanud, et
tööandjal ei ole võimalik raseda
töötingimusi kergendada või teda
kergemale tööle üle viia, vabastatakse ta haiguslehel
näidatud ajaks
tööst ja makstakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitist
ravikindlustuse seaduses ettenähtud korras.
§
67. Töötaja ajutine üleviimine teise
ettevõttesse, asutusse või muusse
organisatsiooni riigivalitsemis- või kohaliku omavalitsusorgani
otsusel
(1)
Tööandjal on õigus riigivalitsemisorgani otsuse alusel
viia töötaja
ajutiselt üle tööle teise ettevõttesse, asutusse
või muusse
organisatsiooni samas asulas või teise paikkonda
loodusõnnetuse
ennetamiseks, selle tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks
või haiguste
leviku tõkestamiseks, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks.
4)
Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud juhtudel ei
ole lubatud
teise paikkonda üle viia rasedat, naist, kes kasvatab
lapsinvaliidi või
alla 16-aastast last, samuti alaealist.
§ 79. Määramata ajaks sõlmitud
töölepingu lõpetamine töötaja algatusel
1)
Määramata ajaks sõlmitud töölepingu
lõpetamisest teatab töötaja
tööandjale vähemalt üks kuu ette. Katseaja kestel
on töötajal õigus
tööleping lõpetada, teatades sellest
tööandjale kolm kalendripäeva
ette.
(2) Kui määramata ajaks sõlmitud töölepingu
lõpetamise
põhjuseks on töö jätkamist takistav haigus,
invaliidsus, haige või
invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadus või
õppima asumine,
teatab töötaja lepingu lõpetamisest
tööandjale vähemalt viis
kalendripäeva ette. Samas korras võib töölepingu
lõpetada ka naine, kes
kasvatab alla kolmeaastast last.
§86. Tööandja algatusel töölepingu
lõpetamise alused
Tööandja võib lõpetada
määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud
töölepingu enne lepingutähtaja möödumist:
- ettevõtte, asutuse või muu
organisatsiooni likvideerimisel;
- tööandja pankroti
väljakuulutamisel;
- töötajate koondamisel;
- töötaja mittevastavusel oma ametikohale
või tehtavale tööle tööoskuse või
tervise tõttu;
- katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu;
- töötajapoolsel töökohustuste
rikkumisel;
- töötaja suhtes usalduse kaotamisel;
- töötaja vääritu teo
tõttu;
- töötaja pikaajalise
töövõimetuse tõttu;
- töötaja vanuse tõttu;
- põhikohaga töötaja
töölevõtmisel;
- töötaja korruptiivse teo tõttu.
§ 92. Töölepingu lõpetamine
raseda või isikuga, kes kasvatab alla kolmeaastast last
1)
Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping
raseda või isikuga, kes
kasvatab alla kolmeaastast last, välja arvatud paragrahvi 86
punktides
1-2, 5-8 ja 11 ettenähtud alusel.
(2) Töölepingu lõpetamine
käesoleva paragrahvi 1.lõikes mainitud
töötajatega paragrahvi 86
punktides 1-2 ja 5-8 ettenähtud alustel on lubatud üksnes
tööandja
asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul.
PUHKUSESEADUS
16. Puhkuse andmine töötajale sobival
ajal
Töötaja soovitud ajal on tööandja
kohustatud andma puhkust:
naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust
või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise
rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, - lapse koolivaheajal;
alaealisele;
tööga seotud tervisekahjustuse järgselt
töövõime osaliselt kaotanud töötajale.
§18. Puhkuse või puhkuseosa üleviimine muule
ajale seoses puhkuse kasutamist takistavate asjaoludega
(1)
Kui puhkuse kasutamist takistavad asjaolud vastavalt käesoleva
seaduse
§ 17 lõike 1 punktidele 1¿4 tekkisid enne puhkuse
algust, viiakse
puhkus üle poolte kokkuleppega määratud ajale. Kui
puhkuse kasutamist
takistavad asjaolud tekkisid puhkuse ajal, antakse saamata
jäänud
puhkuseosa vahetult pärast takistavate asjaolude lõppemist
või viiakse
poolte kokkuleppel üle muule ajale. Rasedus- ja
sünnituspuhkuse tõttu
puhkuse üleviimisel teisele ajale kohaldatakse käesoleva
seaduse § 16
punkti 1.
§27. Rasedus- ja sünnituspuhkus
(1) Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja
sünnituspuhkust 140 kalendripäeva.
(2) Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse
korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva.
(3) Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele
vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud
eeldatavat sünnituse tähtaega.
(4) Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest makstakse hüvitist
vastavalt ravikindlustuse seadusele (RT I 2002, 62, 377).
§29. Lapsehoolduspuhkus
(1)
Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust
kuni
3-aastase lapse kasvatamiseks. Lapsehoolduspuhkus lõpeb
hiljemalt lapse
3-aastaseks saamise päevale järgneval päeval.
(2) Kui ema või isa
ei kasuta lapsehoolduspuhkust, võib puhkuse anda lapse
tegelikule
hooldajale, kes seaduslikul alusel elab Eesti Vabariigis.
(3) Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või
osade kaupa igal ajal kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks.
(4) Lapsehoolduspuhkust ei anta, kui laps elab
sotsiaalhoolekandeasutuses.
(5)
Lapsehoolduspuhkuse ajaks tööleping või teenistussuhe
peatub ja
töötajale makstakse selle aja eest hüvitist vastavalt
vanemahüvitise
seadusele või lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste
seadusele.
§30. Täiendav lapsepuhkus
(1) Isal
on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal
või kahe kuu
jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva
täiendavat lapsepuhkust.
(2) Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal
täiendavat lapsepuhkust:
kolm kalendripäeva, kui tal on üks või kaks alla
14-aastast last;
kuus kalendripäeva, kui tal on kolm või enam alla
14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.
(3)
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud
puhkusele on
õigus ka lapse eestkostjal, kes kasvatab last ilma vanemateta.
(4)
Lapse 3-aastaseks ning 14-aastaseks saamise aastal antakse
täiendav
lapsepuhkus, olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne
või pärast
puhkust.
(5) Täiendav lapsepuhkus liidetakse põhi- ja
lisapuhkusele, samuti pikendatud põhipuhkusele ja antakse
sellega koos
või poolte kokkuleppel mõnel muul ajal samal
tööaastal.
(6) Täiendavat lapsepuhkust ei anta, kui laps elab
sotsiaalhoolekandeasutuses.
§31. Täiendav palgata lapsepuhkus
(1)
Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma
täiendavat palgata
lapsepuhkust: kuni 14-aastast last kasvatavale lapsevanemale, samuti
eestkostjale või hooldajale, kellega on sõlmitud
sotsiaalhoolekande
seaduse § 15 lõike 2 alusel kirjalik perekonnas
hooldamise
leping; kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti
eestkostjale või hooldajale, kellega on sõlmitud
sotsiaalhoolekande
seaduse § 15 lõike 2 alusel kirjalik perekonnas hooldamise
leping.
(2) Täiendavat palgata lapsepuhkust antakse kuni 14
kalendripäeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega
määratud ajal.
|